Hääle kõrgus ja tugevus võivad anda rääkija kohta mitmesugust informatsiooni. Ilmed, zestid ja pilgud võivad edasi anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Mitmesuguseid teateid on võimalik edasi anda zestidega, kuid nad on tihti kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga. Vähem konventsionaalsem on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega
Antud teoses puuduvad solistid, isegi peategelast mängib hoopis viiuldaja. Laulab 16-liikmeline segakoor, kuid mitte kindlaid sõnu, vaid vokaliisi. Näitlejad ei räägi niiväga Einsteinist kui teadusest üldisemalt. Tegelikult ei meeldinud Einsteinile üldse rannas käia. Koosseis on väike ansambel: viiul, flööt, saksofon, bassklarnet ja 2 elektriorelit. Ooper "Satyagraha" räägib Gandhi elust. Satyagraha tähendab tõe jõudu. Võrreldes esimese ooperiga on ta pisut konventsionaalsem on olemas libreto ja tegelased. Kuid muusik on endiselt minimalistli. Koosseis on suurem kõik puhkpillid ja keelpillid ja elektriorel/süntesaator. Ooper on sanskriti keeles. Kõige võimsasm ooper on "Ehnaton". Räägib egiptuse vaaraost, kes tahab teha usupuhastust. Mängib orkestri täiskoosseis, va viiulid. Sünteesis ooperit ja filmikunsti: esialgu võttis aluseks Jean Cocteau filmid. Filmi esitatakse ooperiga samal ajal, repliikide asemel lauljad. Näiteks "La Belle et la bete".
annaabi.ee 
