Sõjajärgsel ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis. Aastal 1939 hakati amfetamiini müüma ainult retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel. 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventisooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumi alla (Hot: 2008). Välimus Hallikasvalge või oranzikas-kollakas pulber või tabletid (Narko: 2008).Kõige levinum on amfetamiinsulfaat- tuhm valge pulber, mida müüake paberist pakikestes või väikestes kilekottides (Ganeri 2000: 25). Tarvitamine Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse (Narko: 2008). Mõju
Sõjajärgsel ajal oli amfetamiini tarvitamisega suuri probleeme mitmes riigis. Aastal 1939 hakati amfetamiini müüma ainult retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel. 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventisooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumi alla.Amfetamiin ja amfetamiini tüüpi ained on kesknärvisüsteemi stimuleerivad ühendid. Kuna amfetamiini toimega kaasneb ka mitmeid ebameeldivat enesetunnet põhjustavaid nähte nagu vererõhu tõus ja südamepekslemine, on keemikud püüdnud sünteesiprotsessis amfetamiini üht või teist omadust kas esile tuua või vähendada. Selliseid
annaabi.ee 
