jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700) ▪ Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) ◦ Igal kultuuriajastul on oma “psüühiline raskuspunkt”, oma dominant. • Saksa kultuuriajastud on universaalsed: “Autori uurimistöö üleüldises ajaloos on jõudnud punkti, kus võib õigustatult väita, et vaimse arengu etapid, mis esialgu leidsid tuvastamist
☼ iga riik läbib mingeid kultuuriajastuid ☼ psüühiline raskuspunkt või kese ☼ teoreetiline mõju: sõnastas “mis on kultuuriajalugu” Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: see mudel kehtib kõiki planeeti rahvaste ajaloos 1) Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) – sümbolism - asi sümboliseerib midagi sügavamat 2) Tüpism (Typismus, 350–1050) – sotsiaalsed rollid - juba määratud, etteantud 3) Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) – kõrg keskaeg 4) Individualism (Individualismus, 1450–1700) 5) Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses: ☼ Prantsusmaa - 20. sajandi algul kultuuriajalugu keskkoht ☼ 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel
annaabi.ee 
