puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks konventeeritavuse puudus ja likviidsuse probleem WIR tänapäeval 1 WIR = 1 sveitsi frank WIR'i krediiti on ringluses umbes 1 miljardi frangi ulatuses WIR tegutseb üldise heaolu eesmärgil ja sellest võtab osa umbes 62 000 ettevõtet Üle kogu Sveitsi eksisteerib 6 kohalikku kontorit WIR süsteemi vastuolulisus WIR on oluline vastutegevus nn ,,raha võimule" Samas on WIR viimastel aastatel hakanud keskenduma rohkem traditsioonilistele pangandustegevustele, mis sisaldab ka
regulaarseid väljamakseid teatud perioodide järel, et tagasi osta antud konkreetse seeria võlakirjad. Selline kohustus vähendab aga ettevõtte likviidsust, mis omakorda mõjutab firma tegevust, sest tal võivad olla paremad võimalused oma raha kasutamiseks. Kui FJ-le valmistab muret kumba tagasiostu klauslit rakendada, sest igaljuhul toob see kaasa kõrgema intressimäära, kui et muuta selline võlakiri atraktiivsemaks, võib talle lisada täiendavaid tingimusi. Näiteks võlakirja konventeeritavuse sama firma lihtaktsiate vastu või pakkuda mingeid garantiisid mis suurendab nende võlakirjade väärtust investorite silmis. Resurssi allikad Käibekapital FJ igapäeva praktiliseks tegevuseks oleks leida ettevõttele odavaid finantseerimise allikaid. Tavaliselt pööratakse pilgud kohe väljapoole (finantsturud, kapitaliturud). Tegelikult kõige paremaks allikaks on ettevõtte käibekapital ise. Selle moodustavad ostjatelt laekumata nõuded, varud ja miinus võlgevused tarnijatele
ekspordile. Madal elatus tase. Rikka eliidi ja enamuse rahva suur varanduslik erinevus. Sinna kuulub 120 riiki. Osad riigid proovisid sotsialistlikku orjentatsiooni teed minna. Selleks kasutati NLi ja teiste sotsialistlike riikide abi. Nendega loodi mitmeid majanduskoostöö orgnaisatsioone. Rahvusvaheline valuuta fond ehk IMF (International Monetary Foundation). Loodi 1945. Liikmed leppisid siis kokku ühises maksu ja valuuta poliitikas. Peamiseks eesmärgiks sai valuutade konventeeritavuse saavutamine. Sotsialistlikud riigid ei kuulunud sellesse. Valuutade konventeeritavuse aluseks sai Bretton-Woodsi süsteem 1944. Kõigi valuutada aluseks sai USDollar. USA valitsus kehtestas dollari hinna kullas. USA kohustus dollareid kohesel nõudmisel kulla vastu vahetama. 1971 - USA loobus Bretton-Woodsi süsteemist. Dollar lasti ujuvale kursile. 1945 Maailma Pank - selle liikmeteks olid IMFi liikmed. Ülesandeks toetada liikmesriikide majandust investeerimis programmide kaudu
annaabi.ee 
