Usaldusraha – usaldusraha emissioon on selline, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või konventeeritava välisvaluutaga (oma olemuselt on usaldusrahaks ka eespool mainitud veksel). Kui on kaetud suures osas tagatisega, siis see ei tähenda midagi..sest kui ka väike osa on usaldusel, siis ta on usaldusraha. Kuni 19. sajandi lõpuni / 20. sajandi alguseni oli tegemist nn konverteeritavate pangatähtedega ehk toimis konventeeritavate rahatähtede süsteem, mis tähendas seda, et raha sai konverteerida kullaks. See on kullastandardi süsteem (rahatähtesid saab vahetada ehk konverteerida kullaks). Kullastandardi süsteem on hea süsteem, sest hoiab raharinglust stabiilsena. Aga kullastandardi süsteem hakkas lagunema I MS perioodil. Hakkas kaduma. Sõjaseisukorras ei toiminud enam erinevate riikide valuutad (ei teadnud kunagi millal 1 või teine riik ära kaob/alistatakse
hinnatõus (intressimäära tõus) ei tohi laenulepingu lõpuni ületada refinantseeritava laenu intressi määra või lepitakse kokku et intressimäära muutus toimub näiteks kord aastas maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses. Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat. Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu
annaabi.ee 
