Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2. Lepped, mis on riikidele, et nad saaks regulerida mingit valdkonda või tegevust. Nt kalastamine. 3. Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas. Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid
Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2. Lepped, mis on riikidele, et nad saaks regulerida mingit valdkonda või tegevust. Nt kalastamine. 3. Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas. Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid
annaabi.ee 
