kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine külmadel aladel · Jää-aja jäljed (jääkriimud) soojadel Aafrika aladel · Ookeanilise maakoore kivimite vanus suureneb äärealade suunas http://static.newworldencyclopedia.org/8/8e/Pangea_ animation_03.gif http://www.ualberta.ca/~dumberry/PlateTectonics.htm Mandrid triivivad, sest ... · Maa tuum on kõrgema tº-ga ja aine vahevöös plastiline · Vahevöös tekivad magma ringvoolud konvektsioonivoolu · Vahevöö ringvoolud kannavad endaga kaasa maakoort ja rebivad selle osadeks · Voolud lahknevad maakoort rebitakse, tekib riftilõhe · Voolud suunduvad konvektsioonivool kokku maakoore osad surutakse kokku, toimub kurrutus Maakoor jaguneb laamadeks ... ehk suurteks maakoorepangasteks, mis liiguvad vahevööl ja on tekkinud seoses vahevöö aine liikumisega Mäng http://upload
kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Tekivad kas Päikese loojumisel või tõusmisel. Äikesepilv suvel palava ilmaga soojeneb maapinnalähedane õhk ja muutub seega külmast õhust kergemaks. Soe õhk surutakse üles ja seda jõulisemalt, mida kõrgem on selle õhu temperatuur. Äikesepilv on tugeva konvektsioonivoolu pilv. Vool viib maapinnalt kaasa palju veeauru, tekivad piisad, mis muutuvad kristallideks. Tekib ka rahe. Konvektsioonivoolu temperatuur on õmbritsevast õhust palju kõrgem. Äike - Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Välk tekib, kui erinevate elektriväljadega pilved teineteisele lähenevad. älk on
ruumi vahel pidevad energiavahetusprotsessid. Maapind kiirgab pidevalt pikalainelist infrapunast elektromagnetkiirgust, päeval jälle neelab lühemalainelist päikesekiirgust. Mõlemat kiirgust neelab mõningal määral ka õhk, eriti aga selles hõljuvad vedelad ja tahked lisandid (pilve- ja udutilgad, aerosooliosakesed). Kiirgust neelanud maapind soojeneb, soojusvahetus maapinnalähedase õhukihiga tekitab turbulentse tõusva konvektsioonivoolu, mis tõustes adiabaatiliselt paisub, jahtudes sealjuures. Kui tõusev õhuvool lähtub kuivalt maapinnalt, siis on tegemist kuivadiabaatilise paisumisega, õhk jahtub ligilähedaselt 1 K 100 m kohta. Kui aga Päike kuumutab märga maapinda või veepinda, siis sisaldab tõusev õhuvool rohkesti veeauru, mis adiabaatilisel paisumisel jahtudes tilgakesteks kondenseerub ja kondensatsioonisoojuse eraldab (märgadiabaatiline paisumine); siis on jahtumine vaid
annaabi.ee 
