(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 4 1.1.Pusklevad laamad Et ookeanide riftivööndis kasvab pidevalt maakoort juurde, siis peab teda kuskil sama palju ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist,
jahtumine tõusmisel. Pilved tekivad eelkõige tõusvates õhuvooludes. Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ligikaudseks alumiseks piiriks pilvadel. Nullnivoo tase, kus õhutemp on 0oC. Kondensatsiooni ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisad. Allajahtunud veepiisad pole veel jäätunud Jäänõeltenivoo sel tasandil kujunevad tahked kondensatsiooniproduktid. Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka konvektsioonipilve ülemiseks piiriks. Pilet. Pinnase albeedo, kiirgus, sademete tekkimine, sademete liigitamine, sademete tähised. Relatiivne niiskus. Kuidas mõõta õhutemperatuuri? Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona
ja jääkristallid jääda hõljuma oma nivoole või tõusta koos õhuvooluga kõrgemale. Sellised osakesed muutuvad kondensatsioonituumadeks ning kasvavad mõõtmetelt. Tuulega pilved hõljuvad eemale ja iseseisuvad. Pilved jaotatakse kolme klassi . Esimesed kolm klassi moodusutvad alumise piiri järgi ja neljas klass hõlmab vertikaalse arenguga pilvi . e siis pilve tüüpi mis võib läbida kõike kolme eelmist pilve korrust samal ajal. Konvektsioonivoo nivoo , millel tõusva suhtelisel sooja õhumassi temperatuur võrdsustub ümbritseva õhu tempertatruuriga ja tõusvad õhuvoolud sumbuvad ( kesk 6km , max