Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad ko...
a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) jamüristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Pilved Pilv on veeauru kondenseerum isel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse
Referaat annab ülevaate äikese tekkimise põhjustest, äikesega kaasnevatest ilmastikunähtustest ning äikesega kaasnevatest ohtudest. Äike põhjustab Eestis igal aastal suuremaid ja väiksemaid põlenguid ning muid õnnetusi, seega hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda. 2 1. ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. (Wikipedia…22.11.2012.) Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20.
väiksem märgadiabaatilisest gradiendist. Sellises õhumassis rünkpilvi ei teki. Kõige stabiilsemad on õhumassid , kus maapinnalähedastes kihtides esineb temperatuuri inversioon ehk temperatuur tõuseb vertikaalsihis - Ebapüsivaks ehk labiilseks nimetatakse õhumassi, milles temperatuuri vertikaalne gradient on suurem märgadiabaatilisest gradiendist. Ebapüsivas õhumassis on soodsad tingimused konvektsioonipilvede tekkimiseks GEOGRAAFILINE KLASSIFIKATSIOON (põhineb õhumassi päritolul): - Arktiline õhk (Liigub meile Barentsi mere piirkonnast ja toob talvel kaasa madala temperatuuri. Üleminekuperioodidel (kevadel ja sügisel) võib selle sissetung põhjustada põllumajanduskultuuridele ohtlikke öökülmi. Selle tekkekohaks on Arktika. Sooja Golfi hoovuse mõjul taganeb AÕ tekkekoha piir Norra mere põhjaosa piirkonnas ka talvel kaugele põhja. AÕ on kontinentaalne, kui ta liigub enamiku