Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrosf%E4%E4r%20kui%20elukeskkond-.pdf Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks). Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused. Maa pöörlemise (Coriolise jõu) tõttu ei lange tuule suund ja vee liikumise suund kokku. Samal põhjusel uuristavad jõed enam oma paremat kallast. Põhja poolkeral kaldub vee liikumine tuule suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Ookeanides liiguvad hoovused antitsüklonaalselt - põhja poolkeral päripäeva ja lõuna poolkeral vastupäeva
Tavaliste kollete puhul on kiirguse osa üle 90%. Keeris ja keevkiht kolletes on aga konvektiivse soojusülekande osa suurem. Kiht- ja otsevoolukamberkolletes on konvektsiooni osa nii väike et ta jäetakse soojusülekande arvutustes arvestamata. Konvektiivse soojushulga suure osatähtsuse tõttu nimetatakse gaasikäikudes paiknevaid küttepindu auruülekuumendi, vaheülekuumendi, ökonomaiseri ja õhueelsoojendi konvektiivseteks küttepindadeks. Soojusvahetus koldes Traditsioonilistes kolletes toimub soojusvahetus koos kütuse põlemisega. Kiirguse allikateks koldes on: · põlevad süsivesinikud, · gaasilised kolmeaatomilised põlemisproduktid (CO2, SO2, H2O), · hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja
annaabi.ee 
