Fordismi peamiseks tunnuseks on töö konveieril. Autosid toodeti 20. sajandi alguseks juba 20 aastat. Töö toimus ühe kaupa. Aga 1903. aastal asutas Henry Ford Ford Motor Company. 1913. aastal mindi seal esmakordselt üle konveiermeetodile. Sõidukite tootmine jagati konveieril üksikuteks lihtsateks töövõteteks, nüüd ei tehtud autosid vaid ühe kaupa, vaid toodeti mitu autot korraga. Kogu töö korraldati nii, et tööline ei liiguks töökohal üle paari sammu. Konveieriseerimine tõstis oluliselt produktiivsust, kuid muutis tööliste töörütmi eriti pingeliseks ja nüristavaks. See ei teravdanud sotsiaalseid vahekordi, kuna Fordil oli uudne majanduslik mõtlemine. Tänu konveieriseerimisele mitmekordistus ettevõtja kasum. Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse: 1. Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks. 2. Toodete hinna alandamine. 3. Tööliste palkade tõstmine
määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat. Vahed näiteks keskkihiks loetava teenistujaskonna ning madalamaks kihiks loetava tööliskonna vahel on oluliselt muutunud. Tavaline ametnik või õpetaja teenib sageli vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre. Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry Ford. Fordismi iseloomustab pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. 1903. a. rajatud autotööstuses (Ford Motor Company) jagati sõidukite tootmine konveiereil üksikuiks lihtsaiks töövõteteks. See tõstis oluliselt tööviljakust. Konveieriseerimise abil
annaabi.ee 
