Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel määran voolu arvatavad suunad ning koostan tekkinud harude kohta kontuurid, milles voolab sama vool. Kolme haru kohta saan koostada 3 võrrantit, mille lahendamisel saan teada voolutugevused (ja tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁. Joonis 3
i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1 i2(r2 − jxC2 + jxL 2 ) + i3( jxL 3 + r3) = e2 2. Voolude kompleks-effektiivväärtuste leidmine 1.1. Kontuurvoolumeetod Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega. i11(r′1 − jxC′1 + jxL1 + jxL 3 + r3) + i22( jxL 3 + r3) = e1 i11( jxL 3 + r3) + i22(r2 − jxC2 + jxL 2 + jxL 3 + r3) = e2 1 Kondensaatori komplekstakistus avaldub valemist: xC = , kus ω = 2π f ωC 1 1
3. Vahelduvvoolahel mahtuvustakistusega Kondensaator juhib vahelduvvoolu näivalt, sest plaatidevahelist dielektrikut vool tegelikult ei läbi. Suurust Xc nim. mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks. Mahtuvustakistuse mõõtühikuks on . Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on Im= WCUm ja efektiivväärtus on I= U /Xc ÜLESANNE: P=150 U=220V I ja R=? I=150/220 =0,7A R=220/0,7= 3,14 11.1 Kontuurvoolumeetod Kirchhoffi teine seadus See on ka kontuurvoolumeetod- võte nende voolude leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoonte tihedusega iseloomustatakse magnetväljatugevust. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli.