Moes oli pikk munajas nägu ning sügaval asetsevad silmad. Jumestust kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Alusvärv oli kriitvalge ja puuderdatud. Nahka valgendati sidruni- ja piimavannidega, kulmud kitkuti välja ja juuksepiiri püüti nihutada nii kõrgele kui võimalik. Eeterlikkuse rõhutamiseks toonitati mõnikord sinisega otsaesisel olevaid veresooni. Silmameiki peaaegu ei kasutatud, selleks tarvitati vaid musta kontuurpliiatsit. Keskaja edenedes hakati pikkamisi kasutama pisut põsepuna ja huuli punase värviga kitsamaks maalima. Renessanss Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised. Ilu usuti sündivat harmooniast. Ometi on ajaloolased oletanud, et meiki kasutati ainult pidulikel puhkudel. Alusvärv oli ikka valge ja selleks kasutati endiselt tinavalget. Seda värvi kanti nahale nii mitmes kihis, et selle alt polnud näha isegi kortse ning värviga kaeti ka kael kuni rindadeni. Ihaldatuim
omal viisil. Meiki kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Inglismaal toonitasid naised oma näo kahvatuks, Itaalia naised kasutasid õhe- tavroosat näovärvi, oma nahast tooni võtta tugevamat värvi. Keskajal kulmud raseeriti täiesti ära, et saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon. Kasutati musta kontuurpliiatsit. Hiljem tuli kasutusele ka põsepuna ja punane huule- värv. Keskaja üheks ihaluseks olid täidlased huuled. 2.1 Renessanss Peale keskaja algas renessansiajastu ehk taassünd. Sellel ajastul oli meikimise suunaks naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega. Alusmeigi tegemiseks kasutati ikka veel tinavalget. Pesemine ei olnud veel sügavalt juurdunud ning mitmed järjestikku üksteise peale kantud mürgise segu kihid võisid jääda näole pikaks ajaks
annaabi.ee 
