kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade kõverusraadiustega võrreldes väga väikesed. 7.Keskmine erisurve paaris "silindertapp-puks". 8.Hõõrdemoment paaris "silindertapp-puks". Taantatud hõõrdetegur. 9.Nimi-, tegelik- ja kontuurkontaktpind. Äkki nii?: Tegelik: pinnad mis reaalselt kujuhälvete ja pinnakareduse tõttu kokku puutuvad. Nimipind: detaili joonisel kujutatav pind Kontuurpind: piirab keha ja eraldab selle ümbritsevast keskkonnast. 10.Kontaktpinge mõiste. Kontaktpinge on suurim survepinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid. 11.Hertzi valemite struktuur ja kasutamisvõimalused.
siia Sele 75 Sele 75. Pinnakaredust näitava märgi erinevad kujud: a – kõige üldisem märgi kuju, mõõtmed ja struktuur; b – märk ei määra, kuidas töödeldud pinnal pinnakaredus (Ra=12,5) saadakse; c – antud karedusega pind tuleb töödelda(Ra=6,3) materjalikihi eraldamisega; d – pind, mida antud joonise järgi ei töödelda; e – kogu objekti piirav kontuurpind töödeldakse materjalikihi eraldamisega (Ra=6,3) Selel 75a on tähistatud: a – min või max pinnakareduse väärtus (µm); b – teine pinnakaredus; c – töötlemisviis; d – konaruste kuju ja sihi märk; e – töötlemisvaru; f – lähte pikkus ja muud. 45 Sele 76. Pinnakareduse märkimise variante Keerme pinnakaredus märgitakse tinglikult kas mõõtme distantsjoonel otse keerme mõõt– või viite- joonele