küljepikkused edasi-tagasi, kaldenurga täisvõttega Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Olema mitu erinevat viisi: 1. Ristjoonte viis üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mõõda seda külge tõmmatakse maapinda pingule rulett, liikudes mõõda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone aluseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini. Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon, piki külge mõõdetud kaugused kirjutatakse abrissile risti külje joonega ja teised kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et
Tihti on maastikul väga väikeseid elemente, mida ei saa plaani mõõtkavas kujutada (nt elektripost). Ka elemendi plaanile kandmine on vajalik, kui on mõõtkava väline leppemärk. Situatsiooni mõõdistamisel on kolm meetodit: 1. Ristjoone meetod- üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti, püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel- selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone alguseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini, Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon. Tavaliselt on ristjoone pikkuseks maksimum ruleti pikkus (kuni 50m). Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutakse risti selle joonega, mida mööda mõõdeti