risti, nagu seda tehti vangi kukkunud gladiaatoritega. Spartacus oli maganud umbes kaks tungi, kui teda äratas kuum suudlus huultele. See naine oli Eutybis, kes tuli oma armastus avaldama traaklasele. Spartacus aga ei vastanud ta armastusele ning käskis tal lahkuda ning mitte kunagi enam sellesse telki astuda. 16.PEATÜKK Järgmisel päeval, pärast Eutybise hülgamist, teatas Spartacus Enomaiosele, et saadab tema juurde teenistusse ühe kontubernaali. Enomaios üllatus, sest ta arvas, et Eutybis on Spartacuse armuke. Enomaios arvas, et Eutybis on kõige ilusam tütarlaps kedaon valgustanud Kreeka päike. Polnud raske mõista, et Eutybis püüdis germaanlast endasse armuma panna. Ta saavutas varsti piiritu võimu mehe üle. Kaheksateist päeva pärast toodi gladiaatorite laagrisse relvad, lunarahaks vangide eest. Spartacus kutsus suuremad juhid kokku ning korraldas nõupidamise. Pärast seda läks
Eutybios hüppas hobuse selga ja lahkus roomlaste laagrist. Kui päike tõusis, oli Crixuse sõjavägi juba teel Garganuse poole. Toimus lahing, gladiaatorid võitlesid täie jõuga, kuigi neid oli vähemuses. Crixuse kuus leegioni tapeti, ta ise võttis oma kolmanda hobuse, kuna kaks oli juba tema all tapetud ning vaatas üle hirmsa taplusvälja. Kuni lahingu lõpuni ta lootis Spartacuse tulekule, aga teda ei tulnud. Crixus langes. Kaks Spartacuse saadetud kontubernaali jõudsid mahajäetud laagrisse, nad olid nõutud. Mõne aja pärast jõudsid sinna lõõtsutades ka kaks teist Spartacuse kontubernaali, kes ütlesid, et Eutybis reetis nad ning sellesse lõksu oli Crixus sattunud. Nad kihutasid kõik tuhatnelja Spartacuse poole. Spartacus läks lahinguväljale ning eksles seal rohkem kui kaks tundi, enne kui ta leidis Crixuse verise ja puruks rebitud laiba. Arpisse jõudes sai Spartacus teada, et Crassus on suundunud Cannaesse. Ta lahkus viivitamatult