Newton-Leibnizi valem. Määratud integraal eeldusel, et f(x) on pidev lõigus [a;b]; kui leidub piirväärtus, siis see on määratud integraal funktsioonist y=f(x) rajades a-st b-ni. Omadused: 1) Kui rajad on võrdsed on integraal 0 2) Määratud integraal funktsioonide summast võrdus liidetavate integraalide summaga. 3) Määratud integraal funktsioonide vahest võrdub integraalide vahega. 4) Kontstantse teguri C võib tuua määratud integraali märgi ette. 5) Integreerimisradade asukohtade vahetamisel muutub määratud integraali märk vastupidiseks. 6) Määratud integraal mittenegatiivsest funktsioonist on mittenegatiivne 7) Newton-Leibnizi valem: 39. Kõvertrapetsi pindala arvutamine määratud integraaliga: (a) kujund piiratud x-teljega ja funktsiooni y = f(x) graafikuga; (b) kujund piiratud funktsioonide y = f(x) ja y = g(x)
defineeritakse tõenäosuse kaudu. S= R/NA*lnW (NA avogadro arv, R-universaalgaasikonst.) Entroopia mõõtühikuks on R/NA = 1,38*10-23 J/K*mol Entroopia iseloomustab süsteemi korrapäratust. Kõrgemal temp. on entroopia suurem. Entroopia kasvab aine molaarmassi ja koostisse kuuluvate arvude suurenemisega. Gibbsi energia: ameerika teadlane Gibbs võttis kasutusele entalpiat ja entroopiat ühendava funktsiooni: G= H-TS (H- entalpia; TS-entroopia) ja seda seost nim. Gibbsi energiaks. Kontstantse temp. ja rõhu korral on Gibbsi energia võrdne: G=H-TS Süsteemi Gibbsi energia võib muutuda temp. rõhu või koostise muutudes. Kui P ja T ei muutu, muutub Gibbsi energia ainult reaktsiooni kulgemisel-> Gibbsi energia väheneb kuni miinimumini, millele vastab tasakaaluolek. Const. P ja T korral on Gibbsi energia minimaalne ja tema muutus võrdne 0ga. Iseeneslikud protsessid viivad suletud süsteemi alati tasakaaluolekusse, seega võivad const. P ja V juures iseenesest
annaabi.ee 
