Katsed kirikuid hiljem ühendada lähtusid peamiselt Roomast. 1274. a toimus Lyoni kirikukogu, kus sõlmiti lepe ühendada kirikud, aga see ebaõnnestus. 15. saj sundis hirm Türgi ohu ees kutsuma kokku ida ja lääne ühise kirikukogu. See viis kahe kiriku taasühendamiseni paavsti võimu alla 1439. a. Töötati välja ka teoloogilised alused kirikute lepitamiseks. Need püüdlused siiski ebaõnnestusid ja kaks kirikut jäi lahutatuks. Kontsiliarism kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431
kaasa. Urvanus VI oli Itaalia natsionalist ja kahjustas Prantsuse karidinalide huve, valimised kuulutati kehtetuks ja valiti uus paavst Clemens VII, kes asus Avignoni. Tekkis Õhtumaa skisma, kaks paavsti - üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste täideviija (võim kontsiilidele, täideviiv võim paavstile) kontsiliarism. Kontsiil kirikukogu. 1409 kutsuti Pisasse kontsiil paavsti vaidluse laghendamiseks, kumbki paavst ei tunnistanud kontsiili otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil valis uueks paavstiks Aleksander V, kumbki paavst ei tunnistanud seda ja nüüd oli juba kolma paavsti aga Aleksander V tunnistati enamikes riikides. Kontsiil valis uueks paavstiks Johannes XXIII (Balthazar Cossa)
annaabi.ee 
