Moodustatakse Schmalkaldeni liit protestantlike linnade ja vürstiriikide kaitseks Karl V katoliikliku poliitika eest. 1546. aastal puhkenud sõjas saadakse lüüa, kuid 1555. aastaks lepitakse kokku Augsburgi usurahus. Protestantlikud alad jäävad protestantlikuks ja katoliiklikud katoliiklikuks. Luther soovis lammutada kolm müüri ehk tugeval alusel olevat vale seisukohta: vaimulik võim on ülimuslik ilmaliku võimu ees, pühakirja tõlgendamine on ainult paavsti pärusmaa, kontsiile võib kokku kutsuda vaid paavst. Lutheri arvates olid vaimulikud oma rolli üle tähtsustanud, ta väitis, et ristimise kaudu on kõik vaimulikus seisuses. Mungaelu oli tema arvates eraklikult kõrk ja sel ei olnud tema järgi mõtet. Luterlus tähtsustab seevastu lihtsat perekonda, mis on omavahel ja ühiskonnaga tihedas osadussidemes. Luther pöördus oma ideede levitamiseks ilmalike mõtlejate poole, sest vaimulikkond oli alla käinud. Ta eemaldas üldise preestriameti
tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud. Prantsusmaal gallikanism töötati välja printsiip, mis takistaks paavsti sekkumist Prantsusmaa kirikusse. Avignoni vangipõlve ajal oli suurem paavsti sekkumine kohaliku kiriku asjadesse. Kontsiliarismi nõue oli, et paavstil poleks õigust sekkuda kohalikesse ametimääramistesse.
annaabi.ee 
