väljapaistvamate muusikute hulgast ning 14-aastasele Mozartile oli see väga kõrge auavaldus paraku viimane seesugune tema elus. 1770. aastatel komponeeris Mozart Salzburgis suurema osa vaimulikest teostest. 1774. 1775 aasta talvel ja kevadel jäis Mozart isaga Münchenis, kus lavastati tema koomiline ooper ,,Valeaednik" ning peale selle kirjutas ta seal 6 klaverisonaati. 1777. aastal palus Mozart peapiiskopilt luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi. Ta sai loa, kuid seekord isa kaasa ei tulnud ning reisile läks ta emaga. Suures vaimustuses sealsest muusikast, pakkus Mozart end koguni õukonna teenistusse, kuid see pakkumine lükati tagasi. Seal armus Mozart ka kirglikult 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest teinuks ta primadonna, kuid seepeale sai ta isalt tulivihase kirja, milles saatis too ta edasi Pariisi, kus hiljem 3. juulil ta ema suri. Mozartil oli emaga tihe hingeline side, kuid siiski see
Sellega said läbi Mozartite lõputud reisid. Noor Mozart ei suutnud kuidagi toime tulla allumisega õukonnareeglitele ja väga vastuolulisena kirjeldatakse ka Mozarti ja vürsti Colloredo suhet. Kahtlemata olid nad isiksustena võrdsed vastased, ent nende vastasseisus oli ka midagi üldist: selles peegeldub sõltumatu kunstikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukondliku teenistuse ajalooline konflikt. Konflikt vürstiga süvenes iga aastaga. 1777. aastal palus Mozart taas luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi ja Pariisi, selle ta ka sai. Reisile asus Mozart koos emaga, kuna isa ei saanud oma ametikohustusi jätta. Mannheimis armus noormees kirglikult 16- aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse, kuid Mozarti isa ei tahtnud sellest suhtest midagi kuulda ja käskis kohe reisi Pariisi suunas jätkata. Seekord polnud Mozartil Pariisis aga kuigi suurt menu. Rängaks sündmusejs oli seal ema haigus ja surm
annaabi.ee 
