oma kindlat, püsivat viisi. Nüüd on teksti juurde märgitud ainult lauluviisi number. Näiteks : On kohus...,8.Lv8 Mõlema kiriku katoliku ja õigeusu - kultusmuusikat iseloomustab müstiline traditsioon, mis väljendub erineva keerukusega ja küllaltki komplitseeritud muusika kaudu, mille südameks on Sõna. Kontsert- ja kunstmuusika kirikus Kirikusse jõuab mitmesugusel viisil ka nn kontsert- või kunstmuusika. Kontsertmuusikas suureneb üksikute muusikaelementide ja detailide hulk ning nendevahelise sidususe keerukusaste, muusika pöördub teadlikuma kuulaja intellekti poole. Lõdveneb muusika otsene seos liturgiaga, muusika kasvab nii-öelda liturgia raamidest välja, kuid mitte kiriku vaimsest ja füüsilisest ruumist. Sama ilming kaasneb ka kirikus sageli kasutatava vaimuliku koorilaulu puhul. Nii emotsionaalsus, kujundirohkus, kulgemiskiirus kui ka helikeele komplitseeritus võib teda irrutada küll
.." ajal kätest kinni ja oldi meeleliigutuses kõik koos. Vaimulik ja ilmalik muusika. Nagu ühest ja samast tellisest võib saada kas profaan- või sakraalehitise müürikivi, võib üks ja sama muusikaline heli või isegi fraas olla kas vaimuliku või ilmaliku muusika teenistuses. Samuti on võimalikud transformatsioonid vaimuliku ja ilmaliku muusika vahel. Näiteks võib rahvalaulust välja areneda koraal ja koraali motiive on omakorda kasutatud kontsertmuusikas - kas kõlavärvidena, tsitaatidena või teose ideestikuna. Üldtuntud on Cyrillus Kreegi 4-8 häälsed polüfoonilised kooriteosed, kus ta kasutas kas vaimulikke või ilmalikke rahvaviise, esmalt tuleb meelde ,,Mu süda ärka üles". Algselt rahvalaul, siis koorilaul-kontsertmuusika, käesoleval ajal ka KLPR kaanonisse võetud (KLPR 398A) ja seega jälle (kiriku)rahval laulda. Kirjatöö lõpetuseks kasutaksingi eelnimetatud laulu pealkirja ,,Mu süda ärka üles" kui
annaabi.ee 
