kuninga surmaga. Heliloojal on aga elus üliõnnelik periood - ta on just abiellunud kauni noore naisega, palka anti juurde, lubati välisreisile jne. Kas ta peaks leinamuusika kirjutamisest loobuma? Ei, sest ta teab kuidas leinamuusikat kirjutada, milliste vahenditega leinameeleolu muusikas luua. Kui seda teost nüüd kunagi hiljem kontserdisaalis ette kantakse, peaks teoses peituv leinameeleolu ka kuulajatesse üle kanduma kas kogu kontserdipublik peaks nüüd nutma puhkema? Ei, hoopiski mitte, publik hakkab teose lõppedes hoopis plaksutama. Nad on saanud muusikast kunstilise elamuse Muusika on kõige vahetum kunst - ta ei vaja ei lõuendit ega raamatulehti. Kui muusik improviseerib, elab ta tunde muusikainstrumendi kaudu välja samal hetkel, kui kuulaja selle vastu võtab. Aga sellest kunstist ei jää mitte midagi materiaalset (=käega katsutavat) järele. Muusika kulgeb ajas
sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu rõõmustas vanemaid ning nende suurimaks sooviks sai näha teda mõne naaberlinnakese kirikuorganisti kohal. Kuid nooruk ise, Barezzi ja Provesi tajusid senise heliloomingu takerdumist isetegevusliku komponeerimise kammitsaisse ning Giuseppe otsustati saata Milaanosse edasi õppima
annaabi.ee 
