tekitavad. Vaadates tagasi ning mõeldes olevikule on väga keeruline ette kujutada, kuhu viib meid homne päev. Kas on võimalik, et tehnoloogia ning sellega koos ka meediakunst, levib lõpuks nii laialdaselt, et unustuste hõlma vajuvad nii kujutava kunsti kui muusika esialgsed meetodid ning kasutamisviisid? Võib-olla mitte, kuid võimalus selleks jääb siiski. Nii nagu varem loodi maalikunsti ja muusikat järjest laiemale publikule ning ehitati üha suuremaid näitusesaale ja kontserdimaju, nii muutub ka maailm täna aina pluralistlikumaks ning kunstniku võimalus jõuda publikuni üha suureneb. Reaalsete hoonete osatähtsus kunsti levitamiseks ja selle esitamiseks väheneb ning küberruumi oma suureneb. Kunst, mille nägemiseks tuli varem ette võtta pikki teekondi, on nüüd küberruumist leitav vaid mõne minuti ning väheste materiaalsete vahenditega. Kunstnikud innustuvad sellest, et kontakti
„Ilus möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Romantism 1820-1880 Vastandina klassitisimile, kui ülistati mõistust, pidasid romantikud eelkõige tähtsaks inimese tundeelu. Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde koguneti luulet lugema, muusikat kuulama, filosofeerima kunsti teemadel). Paljud romantilised kunstnikud, ka heliloojad pettusid ühiskonnas ja väljendasid seda pettumust ka oma teostes. Romantismi ajal huvituti muinasjuttudes, müütidest, legendidest. Armastati kõike müstilist ja salapärast. Tunti huvi eksootiliste maade vastu, ajaloo vastu. Romantism on rahvusliku ärkamise aeg
annaabi.ee 
