Teisalt on avangard kui uuenduse, mässu ja teisitimõtlemise pesa modernismi üks olulisemaid indikaatoreid. Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist. Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti kunsti hilisemale arengule. 3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes? Tolleaegse kunsti sisuliste muutuste ja uuenduste analüüsimine ning hindamine oli muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud
Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanon – klassika, raamatut, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Kriitika – eurotsentristlik, valge rass, meessugu, patriarhaalne Avatud kaanon – uus pilk kriitikat saanud kaanonile, vastandumine Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu Kontseptsioonid: Teadlik matkimine Kõigis teostes esinevad korduvad elemendid Mõju on paratamatu, pole võimalik originaali luua Ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru
Piiblikaanon on autoriteetide poolt määratud. Kirjanduskaanon on ähmaste piiridega ja muutuv. Kaanon tugineb kesksetele autoritele ja žanritele. Kaanoneid kritiseeritakse nende piiratuse tõttu: eliitklassi huvide rõhutatus, valge rassi eurooplastest mehed, eurotsentrilisus (multikultuursuse välistatus); samas eristab kaanon kõrge kunstilise ja intellektuaalse tasemega teosed. Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist).