Modernism = reaktsioon modernsusele. Inimesed näevad, et tohutu kiirusega toimub teaduse ja tehnika areng, muutunud on tarbimine, perekondlikud suhted ja ühiskondlikud suhted, ning kõik see ei ole nii positiivne kui varem arvati (muidugi jääb autoreid, kes leiavad, et see kõik on positiivne). M tahab panna inimesi tundma, et tegemist on kriisi mitte arenguga. Modernismi kriitiline tahk on olnud esiplaanil, kuna enamus kirjandusest on tulnud nt inglismaalt. Sellega kontseptualiseeritakse nähtust vastavalt sellele, kes sellest kirjutavad. T.S. Eliot (,,Raisk maa") kirjanduskriitikuna propageeris seisukohta, et kunst ei pea mitte ainult inimesi hirmutama vaid andma neile ka uusi lahendusi, võimalusi selles olukorras edasi elada ja maailma uuesti mõtestada. Kritiseerib essees Joyce'i ,,Ulysses Kord ja Müüt". Kaose all on vanad antiik, inimteadvust korrastavad müüdid. Ühelt poolt öeldakse, et ajalugu on
muutusid turu reguleerituks. Kuid kapitalistliku moodsa tootmise juurest tuleb siiski tähele panna olulist muutust: individualism. 3 Gild, õukond, kirik asendus individualismiga. See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem
annaabi.ee 
