Skeemid on üldistatud kujutlused. Skeemid puust, pöösast, koerast jne. Mõistet sisaldav kontsept: Kus on kirjas üldised tunnused ja määratlus,; see on alus terminite kasutamiseks. Stsenaarium; ettekujutus millesti nt kuhu on vaja minna ja mida selleks teha mingis situatsioonis. b Gestalt: tervik mille puhul tunnused on teadvustamata. Milleks meile need teadmised? Teisi rühmitusvõimalusi: abstraktsed/konkreetsed, universaalsed/rahvuslikud, üldised/individuaalsed. Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel? KÜ võib toetuda mingile osale kontseptist. Konspet on nagu vahendaja. Me saame ühte sama nähtus nimetada erinevate nimedaga: karu, mesikäpp. Me võime kasutada erinevaid väljeneide, sama asjade kohta: pane aken kinni, kas saaksid akna sulgeda? Mis on kääne, sõnavorm, lauseliige jne. See tuleneb keele kui vahendi uurimisest. Pedagoogi jaoks on need väga olulised asjad. Sidustekst kontsept
kasutuses juba ka näha on. Julgeksime selle otstarbekuses aga kahelda, sest primaarne on ikkagi soov midagi väljendada, küll vajadusel ka need terminid leitakse. Mõiste selline mitmetähenduslikkus vaid illustreerib keelekeskse maailmapildi laia levikut, mitte ei põhjusta seda. Kui maailmapilt ei sisalda termini ja mõiste vahel vahetegemist, siis ei sisalda ta seda ka pärast terminite väljavahetamist, mida konkreetselt kontsepti puhul samuti juba näha on (et ka kontseptil on tähendus nagu terminil): (4) E. Benveniste kasutab funktsiooni kontsepti bioloogiast inspireeritud tähenduses. 10.3 Termin Mõistete keelelist tähist nimetatakse terminiks, sõnaks, väljendiks, keelendiks, fraasiks, tähistajaks, termini väliskujuks või vormiks. Terminite üldise käitumise seisukohalt on need kõik täpselt üks ja seesama. Kui üldise ettekujutuse kohaselt sõna tühikuid sisaldada ei
annaabi.ee 
