erinevalt söömisest või seksimisest. see võõrandab inimese ennekõik teistest inimestest see tuleb ületada. kommunismi all marx mõistis midagi, mis peaks lõpetama töö müümise : seega peaks ka kommunism olema midagi inimesele omast. küll aga on turusuhete loogika midagi, mis on inimloomusele võõras. seega siis täiesti vastupidi kontsept, võrreldes tänapäeval valitseva kapitalistliku kontseptiga. marxi kommunismikäsitlus oli selles mõttes maailmalõpuline : apokalüpsis, eshatoloogia. selles mõttes apokalüpsis on selguse saabumise hetk, hetk kui me saame lugeda jumala raamatut ja kõik saab selgeks. selles tähenduses marxi varane teooria oli selgelt eshatoloogiline ja apokalüptiline. marx võttis kristluse apokalüpsisekäsitlusest palju üle. fiore joachim : üritas selgitada välja apokalüptilist asjade käiku johannese ilmutusraamatu järgi. uus
mentaalsest rühmast).. Ka nt õpsi juttu saavad õpilased erinevalt aru. Tähendus sõltub isiku arengust ja teadmistest, kõnes situastiooist ja kontekstist, Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud ka kontseptiga): Süntakmaatilised seosed (rääkis millest?, tulistas millest? Jne) nende süntaktmaatiliste seoste puhul on vaja teha vali lähtuvalt paradigmaatilisest seostest. Derivatsiooniseosed sama liide, aga eri tüõved: laevNik , metsNIk, aedNik), liitsõnad: kas see põhisõna või lained sõna on sama(küügiriiul, nuga, nurk jne või riidekapp, kõõgikapp, jne) Meie õlesanne on mõista mis tunnuste alusel seostatakse, eristatakse jnejne. SÕNATÄHENDUSE ASPEKTID Vt slaidi
annaabi.ee 
