a. Nendes raamatutes esitab ta tegelikult metoodika aritmeetika õpetamiseks. Ta mõistab hukka nn masina moodi rehkendamise, annab soovitusi õpetuse näitlikustamiseks ning arusaamise tagamiseks. Tema huvi aritmeetika õpetamise metoodika vastu ei rauge ka usuteaduse üliõpilasena. Ta kirjutas sel ajal Elementaarse arvutamisõpetuse metoodika saksa keeles, mis 1884. a pälvis üliõpilastööde konkursil kuldauraha. Näiteks soovitab ta selles töös õpetada arvutamist kolmes kontsentris: arvud 1-10, siis 1-100, lõpuks 1- 1000 ja kaugemalegi. Antakse konkreetseid soovitusi iga kontsentri osas. Oma edaspidistel aastatel töötas Kallas pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Ta õnnistas sisse ka EÜS sini-must-valge lipu Otepää kirikus 1884.a. R. Kallas on maetud Tartusse Raadi kalmistule. 1878. a ilmus ka esimene eestikeelne geomeetriaraamat Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks, mille autoriks oli Joosep Kapp. Ka tema oli aktiivne EKS liige
ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja Euroopa kohal ka 1994 aasta algul. P.Taalase(1994) andmeil oli 1994 aasta veebruari lõpuks osoonikihi paksus Lõuna Soome kohal vähenenud 10-15%. T.Frey(1993) andmeil on üheks osoonikihi õhenemise põhjuseks Põhja Euroopas Narva elektrijaamadest õhku paiskuv kloor. Sama allika andmetel avaldati ajalehes "Ny Teknik"(1992 nr 14) Põhja Euroopa osooniaugu kaart. Narva elektrijaamad asusid täpselt selle osooniaugu kontsentris. Iga päev pääses sealt õhku ligikaudu 50 tonni kloori. Vaikse jaheda ilmaga tõusis see gaas kiiresti kõrgustesse. 1992 aasta 28 jaanuariks oli tekkinud osooniauk, kus normaalse 360 Dü asemel oli selle paksus ainult 200 Dü. Kuna Eesti ja Soome vahel on vahemaa väga väike, kehtivad suurima tõenäosusega Soome osoonikihi andmed Eesti ja ka kogu Baltikumi kohta. Samas oli "Eesti Päevalehe" andmetel osoonikiht 1997 aasta algul Läti kohal hõrenenud, kuid Eestit see ei mõjuta
annaabi.ee 
