Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I 4 maailmasõjas sõdinud riikidel hukkunuid kokku). (Allikas: Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006). · Lisaks sellele lahkusid paljud intelligentsi hulka kuulunud inimesed ja sõjaväelased Venemaalt välismaale. NSV Liidu välispoliitika
a vastu genotsiidikonventsiooni, kus just nimelt selle terminiga tähistatakse ka juudimõrva. Paljud eelistavad heebreakeelset sõna Shoah, mis tähendab katastroofi ega ole religioosse tähendusega. Mõisted peavad olema täpsed ja selged. Üheks näiteks on mõiste laager kasutamine. Kuigi inimesi suri paljudes natside ja nende kaasaaitajate asutatud laagrites, ei olnud mitte kõik laagrid rajatud hukkamiskeskusteks. Eristatakse kontsentratsioonilaagreid, n-ö orjatöölaagreid ja transiidilaagreid. Erinevad laagrid funktsioneerisid eri viisil ja eri ajal. On oluline, et õpetajad oleksid täpsed, kirjeldades erinevaid tegevusi, mis toimusid eri laagrites, ja väldiksid tarbetuid üldistusi nende kohta. Avatud õpikeskkonna kujundamine aktiivõppemeetodite ja õpilasekeskse lähenemise kaudu Holokausti käsitlemine võib tekitada õpilastel kaitsereaktsiooni, negatiivse hoiaku ja õpilased ei taha teemaga tegeleda