võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Alkoholi mõju hindamisel võib vaadelda inimese käitumise ja tema vere alkoholisisalduse vahelisi seoseid. Kui alkoholi kontsentratsiooniaste ei ületa 0,5 promilli, siis tekib inimesel mõnus olek; eneseusaldus kasvab, aeglustuvad motoorsed reaktsioonid seetõttu ei tohi juhtida autot. Kui alkoholisisaldus ületab 1 promilli piiri, muutub jutt segaseks, raskused liigutuste koordineerimisega, viha, agressiivsus. 2 promilli ületamine tõsine mürgitus; üle 4 promilli alkoholisisaldus võib põhjustada surma. Kuna alkoholi tarvitamisel organism harjub alkoholiga, siis on mõnikord
või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000 mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid. Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku
Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve. Toidu kontekstis on magusainete sisaldus toitudes sageli maitseläve ületaval tasemel. Selleks, et määrtleda magusaine intensiivsust, kasutatakse tinglikku näitajat "suhteline magusus". Suhteline magusus on näitaja, mis määratleb, kui magus on vaadeldav aine võrreldes suhkruga. Võrdleme magusainete erinevaid kontsentratsioone standardsahharoosilahusega (tavaliselt 510% sahharoosi sisaldusega lahus). Tavalise suhkru võrdlusnäitaja ehk suhteline
Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve. Toidu kontekstis on magusainete sisaldus toitudes sageli maitseläve ületaval tasemel. Selleks, et määrtleda magusaine intensiivsust, kasutatakse tinglikku näitajat "suhteline magusus". Suhteline magusus on näitaja, mis määratleb, kui magus on vaadeldav aine võrreldes suhkruga. Võrdleme magusainete erinevaid kontsentratsioone standardsahharoosilahusega (tavaliselt 5–10% sahharoosi sisaldusega lahus). Tavalise suhkru võrdlusnäitaja ehk suhteline
annaabi.ee 
