617149758 2 4 6 8 10 12 1/C [l/mol] .8 2 7 0.8 7 0.8 12 Järeldus Sellest töös oli vaja uurida adsorptsiooni lahuse ja õhu piirpinnal. Selleks tuli l lahustega stalagmomeetri abil. Katse tulemuste alusel arvutasin välja pindpin pindpinevuse isotermi, mille järgi eidsin adsorptsiooni isotermi. Jooniste abiga oli võimalik näha, kuidas adsorptsioon sõltub lahuse kontsentra adsorptsioonikihis ja adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele Viimast võrdlesin arvutusliku molekuli pikkusega, mis on saadud sidemete kes sain molekuli pikkuseks l0=4,93* 10-10 m ja arvutuslikult l0=5,21 * 10-10m. Tulemused on üsna sarnased, viga on umbes 5,4%. Sellest tulenevalt võib öeld võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel esines ebatäpsusi ja ka graafikul u piirpinnal. Selleks tuli läbi viia katse erineva kontsentratsiooniga
Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 126 . 2) 118,5. ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 S/m Nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt CH3COOH 0,424 n Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus -juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentra siooni- tsioon S m2 konstant R, S/m n , gekv Kd 1. 0,212 385 0,0906 4,274*10-4 0,01094 2,565*10-5 2. 0,106 540 0,0646 6,084*10-4 0,0156 2,62*10-5 3
arvutamiseks.- NAt 0 = -dX et selektiivsuse maksimiseerimiseks -tuleb reaktsiooni aktivisatsioonienergiad, antud juhul reaktsiooni keemiliselt -muundub kiirendatult mingiks -produktiks rAV või V=const -puhul - E kestel lähteaine A kontsentra--tsiion hoida nii kõrgel, aktivatsioon energia -J/mol k (T ) = A exp 0 soojusefekt on võrdne nende vahega : (P). Ensüümreaktsioonide -põhitüübid on:-Lahustuv X
Kuna hüdrolüüs on enamasti pöörduv protsess, on tema tasakaalu võimalik nihutada. Lahuse lahjendamisel ja temperatuuri tõstmisel hüdrolüüs tugevneb. Reaktsioonil tekkiva tugeva happe või aluse lisamisel on võimalik hüdrolüüsi tagasi tõrjuda (nt. FeCl3-lahusele lisatakse hüdrolüüsi vähendamiseks HCl-lahust). Hüdrolüüsiprotsessi ulatust iseloomustab hüdrolüüsimäär : hüdrolüüsunud soola kontsentra tsioon . soola üldkontsen tratsioon TÜ Füüsikalise keemia instituut 11
Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse. Ag + läheduses on NO3- ioonid tugevasti vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks dc/dx*RT/BcN A . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra- seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui RT/BNa=kT/B. tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk- LAPLACE VÕRRANDI TULETUS: kui dispergeeritud faasi
Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale.
hape-alus katalüüsis osaleb kas H+ või OH-, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. ,,Üldine" hape-alus katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid peale H+ ja OH-. Need muud happed ja alused soodustavad H+ ülekannet siirdeseisundis. Üldine hape-alus katalüüs kiiredab reaktsiooni kuni 100 korda. Spetsiifilist ja üldist hape-alus katalüüsi on võimalik eristada, kui määrata nende reaktsioonide näivate kiirus- konstantide (kobs) sõltuvus puhvri pH ja kontsentra- tsioonist. (a) Spetsiifilise katalüüsi puhul ei sõltu näiv kiiruskonstant puhvri kontsentratsioonist (b) Üldise puhul sõltub, sest puhver võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. LIISI KINK 32 BIOKEEMIA test I
annaabi.ee 
