võimelmist kogu maal. Rahvusvahelise tunnustuse pävis Idla koolkond Helsingis 1938. aata suvel Põhjamaade võimlemispidustustel, kus 120 eesti võimlejat esines olümpiastaadionil Idla kavaga ning Messuhallis võis nautida Idla mustervõimlejate hoogsat liikumiskompositsiooni. 1944. aasta septembris lahkus Ernst Idla koos perekonna ja lähimate kaastöötajatega Eestist ning leidis asüüli Stockholmis. Juba 15.aprillil 1946. aastal toimus Stockholmi Suures kontsedisaalis Eesti võimlemise ja rahvatantsu õhtu, millega Idla vallutas rootslaste südamed. Hakkas saabuma esinemis-ja seminarikutseid. Idla koolkonnasuurem võit oli tema õpilaste esinemine "Lingiaadil", kus 250 tütarlast paistis silma vaba ja loomuliku liikumise ning vaimustava jooksuga staadioni söerajal.Jürme muusikale loodud kompositsioon "Rukkirääk" ning "Valguspidu" jätsid sügava mulje. 1953. aastal tehti Idlale ettepanek Stockholmi 700. juubeli pidustusteks luua uus "Valguspidu"
haigusaastad veel üht asendamatut kogemust. Inimne ,kes on isiklikult surmaga silmitsi seisnud , kasutab ülejäänud eaga intensivselt (Kalda 1997:44). 1.5. Elu Tallinnas Haigusaastailgi ei katkenud Anton Hansen Tammsaare sidemed Tallinnaga, sageli sõitis ta linna. Pikemalt viibis ta Tallinnas 1918. aasta detsembris järgmise aasta aprillini ,kus nähti 5 Tammsaaret koos Käthe Veltmaniga tihti ,,Estonia" kontsedisaalis(Teder 1977:42-43). Tammsaare oli juba 40-aastane , kuid tal polnud selle aja jooksul olnud abieelus ega omanud püsisuhteid naistega. Selle põhjustas tervis ,sest ta põdes tiisikut. Tutvudes Käthega , kes oli temast 18 aastat noorem, polnud Anton Hansenil erilisi armumismärke näha. 1919. aastal pidi Käthe sõitma Tammsaarele külla . Ta pani ennem seda ajalehte nende abielukuulutuse. Tammsaarele oli küll jahmunud ,kuid midagi ei jäänud üle ning paar registreeriti ka
annaabi.ee 
