dni i d # ja dt dt Tavaliselt kasutatakse mahulist kontsentratsiooni mol/l osakeste arvu n asemel ja väljendame reaktsiooni kiirusekonstantses ruumalas V d d # 1 1 dn i r dt dt V i V dt = #/V n d i V dc i Kui V on kontsantne, siis dt dt Seega reaktsioonile aA+bB=dD+eE saame kiiruse väljendada 1 dA 1 d B 1 d D 1 d E r a dt b dt d dt e dt Reaktsiooni kiiruse ühikuteks on tavaliselt mol/(dm3s) või kmol/(m3s) 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Võrrandit, mis kirjeldab reaktsiooni kiiruse r sõltuvust reaktsiooni komponenetide i kontsentratsioonidest ci
töö ajal. Töö ajal suureneb valkude kasutamine koos süsiveskute kättesaadavuse vähenemisega. 2. Keha süsivesikutedepood: Lihastes, maksas, vereplasmas asuvad glükoosi või glükogeeni ühenditena. 3. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas: 4. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sõltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest: Oksüdatiivsetes – kui hapniku tarbimine on 30-40 % maksimaalsest siis on tarbimine kontsantne ja kaua aega võimalik. Kui aga treeningul kasutatakse 60-70% hapniku maksimaalsest tarbimisest glükogeeni tarbimine langeb järsult ja lühikest aega ainult võimalik. Kui aga kasutatakse kuni 90% maksimaalsest hapniku-tarbimisest langeb glükogeeni kasutus teistest kiududest kiiremini. Oksüdatiiv-glükolüütilistes – esimesel juhul kui hapniku tarbimine on väike siis toimub glükogeeni tarbimises väike langus, kuid mitte nii suur kui kiiretes lihaskiududes ja edasi kulgeb stabiilselt