Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all. Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n.ö. surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saamist Põhja-Vietnamist. Washingtonis arvati, et sellist ebavõrdset sõda
mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saatmist P- Vietnamist. Vaatamata USA abile sai L-Vietnami armee korduvalt lüüa ning alates 1963 aatast läks kommunistlik vabastus armee suurele pealetungile, paljud lõuna Vietnami elanikud toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlikke ümberkorraldusi. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all, sellistes tingimustes muutus Saigoni võim äärmiselt ebakindlaks . Aastail 1963-64 toimus seal 13 riigi pööret samal ajal alustasid õhujõud põhja-Vietnami pommitamist, Vietnami põhja osa pinnale langes miljoneid tonne pomme rohkem kui ameeriklased olid kogu teise maailma sõja jookul sakslaste ja jaapanlaste peale heitnud, kasutusele võeti ka keemiarelv, pommi rünnakud laienesid Laosse ja Kambotsasse kus Usa lootis sel moel purustada sisside varustus tee.
annaabi.ee 
