Täpsemalt 1) kas nende abil saab ikka koguda informatsiooni, mida peetakse silmas, 2)kas see informatsioon on korrektne. Valiidsus iseloomustab kontrollivahendi sobivust soovitud info kogumiseks. Sõltuvalt kontrollvahendi otstarbest, kasutatakse nende iseloomustamiseks erinevaid valiidsuse liike. Sisuline valiidsus- tavaliselt on see koolis kasutatavate kontrollvahendite kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks: see väljendub küsimusena, kas kontrollvahend mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on välja töötatud. Ehk siis sisuline valiidsus avaldub käsitletud ja kontrollitava sisu vastavusena. Kontrollvahendi sisulise valiidsuse üle otsustatakse üldjuhul kontrollitava sisu ja õpitud teema või kursuse eesmärkide hoolika võrdluse ning analüüsiga. Kriteeriumvaliidsus kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendi(testi või konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra
objektiivsete testidega, näidistööde mapiga v esseedega, saab alati küsida, kas need ikka täidavad eesmärki, milleks nad on välja töötatud. Täpsemalt, kas nende abil saab ikka koguda informatsiooni, mida peetakse silmas ja kas see info on korrektne. Hindamise valiidsus: valiidsus iseloomustab kontrollvahendi sobivust soovitud info kogumiseks. Sõltuvalt kontrollvahendi otstarbest, kasutatakse nende iseloomustamiseks erinevaid valiidsuse liike. Sisuline valiidsus – kas kontrollvahend mõõdab seda, mida tahetakse mõõta. Kriteeriumivaliidsus – kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendiga saadud tulemuste kokkulangevuse määra (samasusvaliidsus ja prognoosiv valiidsus). Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrollivahend võimaldab õpitulemusi mõõta. Põhimeetodid õpitulemuste hindamiseks (normatiivne, kriteerium- ja praktiline hindamine). Hindamine tähendab mõõtmis- v