LAN aadressiks on Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse UDP vastavasse päise lahtrisse. Vastuvõtja liidab samuti 48bit MAC aadressid, mida kasutatakse datagrammi füüsiliseks oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks saabunud segmendi „1“-d kokku ning võrdleb transpordiks. IP aadress abil suunatakse pakett õigesse ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. kontrollsummaga. 3. CRC- Saatja võtab 8 bitise sõnumi alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige 32. Link state marsruutimisalgoritm (10111000) ja võtme näit. G=1001. Sõnumi lõppu lisab veel MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1
modulatsioonitehnikates : otsejada (DSSS) ja sagedushüplusega (FHSS) modulatsiooniviisid. Lisaks veel mitmetes muudes valdkondades, nagu näiteks impulsskaja mõõtmises jne. 65. Paiskfunktsioonid . Mõni näide. (loeng 21, slaidid 24-26) Paiskefunktsiooniga krüpter: Paiskefunktsioon võtab sisendist info ja muudab selle fikseeritud pikkusega bitijada stringideks, millele vastab teatud lühem number (aadress). Seda numbrit võib ka edastada. Inglise keeles hash. On sarnane omapärase kontrollsummaga (CRC), kasutatakse koos digitaalallkirjaga. Paiskefunktsioon peab olema selline, et Y=H(X) on lihtne arvutada, tema pöördfunktsioon X = H-1(Y) peab olema aga arvutamiseks võimatu . Mõningad näited: MD5 SHA algoritmid 68. 69. Koodide järjestikune pesastamine ja struktuur Loenguslaid 23. (lk. 1-3) Üks koodide korduva kombineerimise viise on koodide pesastamine. Väline kood on tavaliselt RS kooder, sisemine kood võib olla kas ortogonaalne (Reed-Maller'i kood),
saadi aru, NAK palub saatmist korrata, kuna arvatavasti olid tekkinud mingid häired. See aitab saatjal teada, mis võeti korralikult vastu ja mis mitte. Rdt2.0 puhul on uuendusteks vea tuvastamine (bitierrorite tuvastamise jaoks kasutatakse UDP-d, millel olemas bittide kontrollsumma), vastuvõtja tagasiside (ACK, NAK) ja saatmise kordamine. Saatjal on kaks olekut – leftmost state, mille korral oodatakse ülemiselt kihilt andmeid (seejärel luuakse pakett koos UDP kontrollsummaga ja edastatakse see kanalisse), ja rightmost state, mille korral oodatakse kanalilt ACK’i või NAK’i (NAK’i puhul saadetakse pakett uuesti). Pärast ACK’i saamist pöördutakse uuesti tagasi olekusse leftmost state. Vastuvõtjal on vaid üks olek 13 ning tema peab saatma ACK’i või NAK’i. Rdt2.0 puhul on aga suur viga see, et pole arvestatud seda, kui ACK või NAK saab rikutud
siis läheb järgmisesse olekusse ja võtab rakenduselt järgmise paketi. Kuna korraga saadetakse ainult üks pakett, 0 või 1, siis need järjekorranumbrid sassi ei lähe. Kui aga saadetakse rohkem pakette korraga, siis on vaja ka rohkem järjekorranumbreid. Vastuvõtja pool ootab alguses pakett_0-i ja kui on mitteriknenud paketiga tegemist ja järjekorranumber on 0, siis ta eraldab andmeosa ja annab andmed rakenduse kätte edasi. Siis formeerib paketi ACK koos kontrollsummaga ja saadab selle teele ning läheb olekusse, et ta ootab pakett_1-te. Kui on tegemist sellise sündmusega, et vastuvõtja ootab pakett_1-te ja kohale tuli mittevigane pakett ja järjekorranumber on 1, siis eraldatakse paketist andmeosa ja antakse see rakenduse kätte, saadetakse ACK ja nüüd läheb ta olekusse, et saab vastu võtta pakett_0-i. Saatja poolt paneme juurde järjekorranumbrid. Samuti peab saatja vaatama kas kviitungid tulid korralikult kohale.
annaabi.ee 
