käskude saatmine ● Maale tulevate vastuste analüüsimine ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Start 7. mail 2013 kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg) ● ESTCube-1 eraldub kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit peale starti, kell 07:07:19 EEST ● Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avatakse satelliidi antennid, lülitatakse sisse raadiosaatja ja elektritoite alamsüsteem ● ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida kõigil raadioamatööridel on võimalik vastu sagedusel 437, 250 MHz. ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3- minutilise intervalliga. ● Esimene terviklik signaalipakett võetakse Tartu observatooriumis Tõraveres asuvas ESTCube-1 juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse jõuab ESTCube-1 esimene pilt Maast
pooljuhtmälu. Mahutab rohkem kui SRAM ja tihti võtab ka vähem voolu. Salvestavad 1 biti informatsiooni ühte transistor mälu pessa. Ehk 1 transistor=1 bit, SRAMi puhul 4transistori=1 bit, 4x effektiivsem on DRAM sellest aspektist. Bit on salvestatud kui elektrilaeng. Chip hõlmas endas kõige vajalikku, et mingile mälupesale ligipääseda, kirjutada sinna 1 v 0, lugeda mälupesa sisu lugemistsükli ajal. DRAMi puhul on tarvis kahte kontrollsignaali, et aadressi kätte saada: rea aadress (row address strobe – RAS) ja veeru aadress (column address strobe – CAS). DRAMi nõrgad küljed: 1. Info on salvestatud elektrilaenguna, millel on omadus aja möödudes kaduda/leakida. Maksimum garanteeritud aeg, mil info salvestud DRAMi on 16ms, sellepärast refreshitakse DRAMe vähemalt iga 16ms tagant, et info kindlalt säiliks. Refreshida ei ole võimalik lugemis/kirjutamis-tsükli ajal. 2
annaabi.ee 
