Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust. Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta.
Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Joonisel 143 on kujutatud erinevaid kaabitsa tüüpe. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Joonisel 144 on näidatud kontrollimise võtteid. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kaabitsad: a lamekaabitsad (ühe- ja kaheservalised ning kumerad); b kolmekandilised koostatavad kaabitsad (sirge ja painutatud peaga); c kujukaabits;