Mida rohkem riike, seda vähem saab võtta mõõtmisele tulevaid kontsepte. (Just sedapidi on õige) Millest alustada? Tee selgeks, mis on sõltuvad, sõltumatud ja kontroll- e. seletavad muutujad; Valides juhtumid, mis on sarnased SV poolest, siis ei saa varieeruvust tulla. Niisiis: ära vali juhtumeid, mis sarnanevad uuritava objekti (SV) poolest . A. Sarnasusel põhinev disain (Most similar) Põhieeldus: sõltumatud muutujad max. erinevad, kontrollmuutujad max. sarnased. Loogika: sarnaste faktorite väljaviskamine Seega: heida kõrvale kõik sarnased faktorid ja jäta alles see, mis erineb See ongi seletav faktor (explanatory variable) Näide A tüüpi disaini kohta UK: Kas proportsionaalsed valimissüsteemid soosivad sooliselt tasakaalustatud esinduskogusid? SvM: sooline tasakaal esinduskogudes (NB! Ei huvita, mis pilt on) StuM: valimissüsteemid (max.erinevad) Majoritaarsed
ja me tahame kindlad olla selle seose tugevuses, siis me peaks läbi kontrollima, kas see pole siiski mõjutatud mingist kolmandatest muutujast: – Näiteks uurime soolist kihistumist ja soovime kindlaks teha, kas naiste madalamad palgad on tingitud nende soost. Et väita kindlalt, et sugu mõjutab palku, tuleb meil kindlaks teha, kas naiste väiksemad palgad pole mitte tingitud nende madalamast positsioonis tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad. • Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust? Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas
annaabi.ee 
