Foucault` jaoks ei tundu teksti ja diskursuse eristamine iseenesest tähelepanu all olevat. Arvan, et tekst saab olla diskursuse osa ja samuti saab ka diskursus olla teksti osa. Diskursus kui tekst tundub minu silmis ainult võimalik sel juhul, kui paralleelselt silmas pidada, et diskursused ei ole isoleeritud. Diskursuse mõiste on Foucault`kahemõtteline, tähistades ühel hetkel kõne, keeleakti, mis diskursuse kui süsteemi kõrval on vaid selle avaldumisvormiks või kontrollmehhanismiks. Diskursus kui juhuslik kord, samas midagi tekitatud, institutsioonide poolt juhitud. 6. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: autor. Mis on autori funktsioon? Kas ja kuidas autori positsioon erineb konkreetse indiviidi omast ja mida selline eristus Foucault diskursuse määratlemisel aitab seletada? Autori funktsiooniks on samuti piirata diskursuse juhuslikkust identiteedi mängi abil, mis võtab isikustatud kuju. Autori positsioon erineb indiviidi omast, kuna
alates kromosoomi otstest.Kui vastsündinu rakud viia rakukultuuri kunstlikku toitekeskkonda, siis sellised rakud jagunevad umbes 100 korda ja siis surevad. Kui võtta rakud täiskasvanud ~ 60 a vanuselt inimeselt, siis rakud jagunevad ehk paarkümmend korda ja siis surevad. Seega telomeer määrab rakujagunemiste arvu ja rakuliini eluea. Kadunud telomeeriga DNA tuntakse ära kui kahjustatud DNA ja raku jagunemine pärsitakse või rakk siseneb apoptoosi. Arvatakse, et see on ka kontrollmehhanismiks rakkude ülemäärase jagunemise vältimisel. Samas on teada, et osa rakke on praktiliselt surematud võivad poolduda lõpmatu arv kordi. Sellised on näiteks · gameete produtseerivad haploidsed rakud · tüvirakud (näit vereloome tüvirakud luuüdis) · üherakulised eukarüoodid · osa vähirakkudest On leitud, et sellistel rakkudel telomeer säilub ensüüm telomeraasi abil. Telomeraas on kompleks valgust ja RNAst
inimeste hulgast (realismi printsiip ja hülgamiskartus) 4) Vastassugupoolte külgetõmbel on olulised need tunnused, mis rõhutavad soolist kuuluvust (nt naistel ümaramad vormid, peenem talje, suuremad silmad, nõtkus, naiselikud huuled jms; meestel laiad õlad, jämedakoelisemad näo- ja kehajooned, lõualuu ja põsesarnade tugevam areng, pikk kasv jms.) Konformsus Sotsiaalsete mõjude peamiseks kontrollmehhanismiks on normid ehk sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Normidele vastav ja nendest kinni pidav käitumine eeldab järeleandlikkust ja konformsust. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Mõõdukas annuses on konformsus sotsiaalsete suhete normaalseks funktsioneerimiseks soovitav ja paratamatu
annaabi.ee 
