Vöötkood 4740029109457 Vöötkoodi 1. number 4 Vöötkoodi 2. number 7 Vöötkoodi 3. number 4 Vöötkoodi 4. number 0 Vöötkoodi 5. number 0 Vöötkoodi 6. number 2 Vöötkoodi 7. number 9 Vöötkoodi 8. number 1 Vöötkoodi 9. number 0 Vöötkoodi 10. number 9 Vöötkoodi 11. number 4 Vöötkoodi 12. number 5 Vöötkoodi 13. number ehk kontrollkood 7 7 Teie poolt arvutatud vöötkoodi kontrollkood 7 Kas tegemist on korrektse vöötkoodiga? Jah
"Sisene Mobiil-ID'ga" Hansapank kontrollkood (Arvuti ekraanil avaneb uus aken, milles näed 54321 3 alljärgnevat teksti) Sisenen? 2 Ok Tagasi Oled sisenemas Hansapanga Internetipanka hanza.net Sinu kontrollkood on 54321 Veendu, et näed samasugust kontrollkoodi oma mobiiltelefoni ekraanil! Kui see on nii, siis vajuta oma mobiiltelefonis "Ok" Kui koodid ei ühti, siis katkesta tehing. Mo biil-ID e le ktro o niline is ikutuvas tus : Inte rne tipang a näide (2) Hansapank Sisesta m-ID kontrollkood PIN1: 54321 **** Sisenen? Ok Ok Tagasi Tagasi Mo biil-ID dig iallkiri: Inte rne tipang a
Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel viga tekkinud. (Paarsusbiti väärtuse saab leida kui liidame kõik edastatava sümboli bitid omavahel mooduliga kaks kokku -> p = 1⨁0⨁0⨁0⨁1⨁1⨁0 = 1 ) 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel Praktikas kasutatakse vigade tuvastamisel kontrollsummast palju tõhusamat meetodit - n tsükliline liiasuse kontroll CRC (Cyclic Redundancy Control) mille järgi leitakse vigu tuvastav kontrollkood andmete spetsiaalse arvu, nn genereeriva polünoomiga g(x), läbijagamise teel Kontrollkoodi pikkus on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti. Kõige enamlevinuimad on pikkused 8 ja 16 bitti. 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11) ja BLE?
sisse lisaks järjekorranumber panna, samuti andmeosa ja kontrollkood. Nüüd kui pakett läheb teele, siis saatja jääb sellisesse olekusse, et ta ootab kviitung_0-i. Nüüd kui tuleb vastus ja see on vigane või on NAKiga tegemist, tuleb pakett uuesti saata. Kui tuli vastuseks nüüd ACK koos kviitung_0iga, siis võib edasi minna. Järgmine pakett, mis tuleb rakenduse käest, kannab nime pakett_1. Jälle saatja formeerib paketi, paneb järjekorranumbri, andmeosa ja kontrollkoodi ning siis paneb selle teele. Nüüd saatja ootab kviitungit pakett_1-le. Kui saadud kviitung on NAK, tuleb saatmist korrata ja jääda samasse olekusse ja kui on ACK, siis läheb järgmisesse olekusse ja võtab rakenduselt järgmise paketi. Kuna korraga saadetakse ainult üks pakett, 0 või 1, siis need järjekorranumbrid sassi ei lähe. Kui aga saadetakse rohkem pakette korraga, siis on vaja ka rohkem järjekorranumbreid. Vastuvõtja pool ootab alguses pakett_0-i ja kui on
krüpteeritud ning privaatvõtmega allkirjastatud sõnum on dekrüpteeritav ainult vastava privaatvõtmega ning seda saab kontrollida saatja avaliku võtmega. Avaliku võtme võib avalikustada igaühele. See on mõeldud selleks, et krüpteerida sõnumeid, mis on mõeldud privaatvõtme omanikule. Sõnumi volitamata manipuleerimise tõendamiseks ja seega muudatuste eest kaitsmiseks arvutab GnuPG või PGP saatja privaatvõtme abil sõnumile kontrollkoodi ehk digitaalse allkirja. Iga sidepartner saab saatja avaliku võtme abil kontrollida, kas sõnumi lõpus olev kontrollkood langeb kokku talle saadetud sõnumiga või kas sõnumit on lubamatult muudetud. Tehnilisel tasandil eraldatakse turvalisuse põhjustel digitaalsete allkirjade võtmed ja krüpteerimise võtmed. See on kasutaja jaoks tavaliselt nähtav. GnuPG või PGP kasutamisel tuleks rakendada eelpool kirjeldatud funktsioonide
annaabi.ee 
