arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Tema järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: 1) kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast; 2) kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks, nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Usuvad, et suudavad ise oma elu kulgu määrata, üritavad seda aktiivselt suunata, otsivad aktiivselt enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime, oma otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad
Teooria käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust. Kõik mida inimene teeb sõltub temastendast. Kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Rotter jagas inimesed kahte suurde gruppi. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed: peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks. Nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Uskudes end olevat suuteline ise oma elukulgu määrama, üritavadki nad seda suunata. Otsivad aktiivselt eri karjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime