Lasnamäe kergejõustikuhallis. Kehalistest katsetest oli suuremat muutust märgata kuulivisetes (alt ette vise paranes +1.15 m ja üle pea taha vise +1.03 m). Tulemuse paranemisele on siin kindlasti kaasa aidanud tehnika õppimine, kuid üldises pildis paranes plahvatuslik jõud märgatavalt. Positiivsed olid ka hüpete tulemused, mis on poole aasta jooksul paranenud (paigalt kaugus +11 cm, paigalt kolmikhüpe +30 cm ja 6-hüpe jalalt jalale +80 cm). Kõiki neid kontrollkatseid sai kaasatud kogu treeningprotsessi vältel ning võib öelda, et sprinterite ettevalmistusse sobivad väljavalitud harjutused väga hästi. Kogu poolaasta treeningutes oli kõige pikem paus 2 nädalat. Paus oli tingitud haigestumisest, mida tuli ravida antibiootikumidega ning oma aja võttis hiljem ka sellest taastumine. Tänu heale tööle septembris ja oktoobris ei läinud väga kaua aega, et olla uuesti tagasi vormis. Pisitraumasid ja valusid tuli ette nii mõnelgi kuul, kuid siis sai
kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk ja reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Ta oli õppinud Viini ülikoolis loodusteadusi. Aastatel 1856-1863 sooritas ta kloostriaias arvukaid hübridiseerimiskatseid aedherne (Pisum sativum) sortidega ning tegi kontrollkatseid mõnede teiste taimeliikidega. Ta ristas selgelt erinevate, alternatiivsete tunnustega taimevorme (hernel nt sellised tunnusepaarid: punased ja valged õied, kollased ja rohelised seemned, siledad ja krobelised seemned, kokku 7 tunnusepaari). Edasi uuris ta iga vanempaari järglasi 2-3 hübriidpõlvkonnas, loendas eri tunnustega isendid (või seemned) igas põlvkonnas ning määras nende arvsuhted. Uurimistöö edukuse eelduseks oli see, et ta viis analüüsi üksikutele tunnusepaaridele
annaabi.ee 
