ning väga täpsetest kelladest. Nad võivad omada ka monitori, et näidata kasutajale asukoha ja kiiruse infot. Vastuvõtjaid jagatakse tavaliselt selle järgi, mitu kanalit neil on: kui mitut satelliiti vastuvõtja samaaegselt jälgib. Originaalselt on see piiratud 45 satelliidiga, aga kuna nende arv on ajaga kõvasti kasvanud, on aastaks 2007 vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit. 4) KONTROLLJAAMAD (pilt) juhtiv kontrolljaam on Colorado Springs, kus kogutakse monitooringujaamade andmeid ning mis vastutab süsteemi töö ja satelliitide eest. Monitooringujaamad, mida on viis, mõõdetakse kaugusi satelliitideni iga 1,5 sekundi tagant ning taandatakse 15 minuti intervallidega andmeteks ja edastatakse juhtivale kontrolljaamale. Kontrolljaamad asuvad monitooringujaamade lähedused, seal paiknevad saateantennid, kus
L1 on moduleeritud nn C/A koodiga ja P koodiga. L2 kannab ainult P koodi. Need koodid on iga satelliidi kohta veidi erinevad, see annab vastuvõtjale võimaluse satelliitidel vahet teha, kuna vastuvõtja teab, milliseid koode mingi satelliit väljastab. Lisaks saadavad satelliidid välja ka infot enda kohta: almanac, mis sisaldab kellaaega (UTC aeg), infot oma korrasoleku kohta ja jämedalt orbiidi andmeid ning ephemeris-t, mis sisaldab täpseid orbiidi andmed. Maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt (ephemeris uueneb iga 2 tunni tagant) ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), neljas satelliit annab võimaluse määrata ka kõrguse merepinnast ning leida vastuvõtja kella vigu
Maa suhtes paigal ja katab kindla Maa-ala. Seega on konkreetne SBAS süsteem toimiv kindlas riigis või riikide grupis. Lennunduses on SBAS puhul sihiks täppislähenemise jaoks sobiva, sertifitseeritud süsteemide väljatöötamine. Kaasajal 2009.a. on käsil EGNOS abil ILS cat-II GPS lähenemise sertifitseerimine. * Kasutatakse lennunduses, ei põhine maapealsetel tugijaamadel, vaid satelliidid edastavad parandeid. Geostatsionaarsed satelliidid, liiguvad maaga ühtemoodi, maapeal võtavad kontrolljaamad signaali vastu tavalistelt satelliitidelt ja saadavad parandi geostatsionaarsetele satelliitidele. SBAS süsteeme peab mitu olema, Euroopas on EGNOS süsteem, see põhineb 3-l geostatsionaarsel süsteemil. 21. Kirjeldage RTK mõõtmiste põhimõtet. 2 vastuvõtjat, mis võtavad vastu samade satelliitide signaale. Arvutatakse punktide vaheline vektor välja. Liikuvjaamas ei tehta arvutusi vaid kogutakse andmeid, liikuvjaam edastab baasjaama, parandatud vektor läheb liikuvjaama.
nende aegumise ja kvaliteedi langemise o Odav info rikub turgu o Odav info subsideerib asjatult GIS-tööstust o Odavalt või tasuta saadud infot ei ekspluateerita piisavalt · Euroopa ja Ameerika andmetrugude erinevus suhtumine avalikesse andmetesse. Loeng 13 GIS veebis, Eestis kasutatavad olulisemad kaardid ja ruumiandmebaasid, kaugseireandmed, GPS GPS Global Positioning System · NAVSTAR · GLONASS · GALILEO · Kontrolljaamad: Hawaii, Colorado Springs (master), Ascencion, Diego Garcia, Kwajalein. · Asukohatäpsus/ebamäärasus · Diferentsiaal GPS Distributied Geographic Information (DGI) e. GIS võrgus e. Interneti lahendused · Lihtsaim viis andmeid jagada www · Esimesi DGI süsteeme XEROX Palo Alto 1993, Virtual Tourist 1994 · Tiger Mapping Service, USA rahvaloendusbüroo 1995 · GRASSLinks, Berekeley Ülikooli projekt massiliselt California andmestikku.
annaabi.ee 
