,,Mehe poolne tavaline reageering abordile on vaikimine ja üksi kurvastamine. Selles vaikimises toidab mees süütunnet ja kahtlusi oma võimekuse suhtes, kaitsta oma lähedasi ja ennast. Need ,,vaikivas kannatajad" kes arvavad, et nad ei tohiks rääkida või nutta võivad tunduda karmid, kuid sisemuses nad purunevad oma enese südametunnistuse ja häbi tohutu rõhuva raskuse all. Mõned (mehed) muutuvad depressiivseteks ja /või murelikuks, teised kompulsiivseteks, kontrollivateks, nõudlikeks ja kamandavateks. Kuid teised muutuvad raevukateks ning põrumine ükskõik millises suhtes võib vallandada allasurutud vaenulikkuse... Varjates või asendedes vajadust kurvastada soodustab eitamist ja sunnib meest muutuma ,,põgenikuks" elust, armastusest ja tervenemisest. Süüst vaevatud ja piinatud mees ei suuda armastust vastu võtta või ise armastada. Tema mure oma partneri pärast, tema enese-eitus ja tema jätkuvad tunded abordijärgsest tühjusest võivad
(sõltumatuse garantiide kohta vt § 140, § 141 lg 1 ja § 145 komm-d). Sellise sõltumatu kontrolliorganina seisab õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust. PS § 4 näeb ette Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse korraldamise võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna selle sätte eesmärk on riigivõimu jagamine teineteist vastastikku kontrollivateks ja piiravateks osadeks, võib ka õiguskantslerit tema põhifunktsioonidest tulenevalt pidada osaks laiemast võimude lahususe mehhanismist. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Võimude tasakaalustatust ja lahusust ning kõrgemate riigivõimuorganite funktsioone silmas
(sõltumatuse garantiide kohta vt § 140, § 141 lg 1 ja § 145 komm-d). Sellise sõltumatu kontrolliorganina seisab õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust. PS § 4 näeb ette Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse korraldamise võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna selle sätte eesmärk on riigivõimu jagamine teineteist vastastikku kontrollivateks ja piiravateks osadeks, võib ka õiguskantslerit tema põhifunktsioonidest tulenevalt pidada osaks laiemast võimude lahususe mehhanismist. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Võimude tasakaalustatust ja lahusust ning kõrgemate riigivõimuorganite funktsioone silmas
kromatiinainest, st osa geene. Olenevalt asukohast jaotatakse deletsioon terminaalseks (otskadu) ja interstitsiaalseks (sisekadu). Esimese puhul katkeb kromosoom ühest kohast, teise korral aga kahest, kusjuures pärast kromosoomi vahemise osa eemaldumist ühinevad murdunud otsad uuesti. Tavaliselt uuritakse deletsioone hiidkromosoomidel. 51.MOBIILSED GEENID Geenid pole jäigalt fikseeritud kromosoomi teatud lookustesse. Mobiilsed geenid on DNA lõigud mida kutsutakse kontrollivateks elementideks, kassettideks hüppavateks geenideks, mobiilseteks geenideks transposoomideks. Need nn. ülekantavad geneetilised elemendid hõlmavad mitmeid erinevaid struktuure ja neil on võime liikuda genoomi/plasmiidi ühest lookusest teise ja seda nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Geneetilise informatsiooni ülekanne on looduses universaalne nähtus ja see on tagatud alates ainuraksest olendist kuni tänapäevase inimeseni. Elusorganismis esineb kaks
annaabi.ee 
