kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks: see väljendub küsimusena, kas kontrollvahend mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on välja töötatud. Ehk siis sisuline valiidsus avaldub käsitletud ja kontrollitava sisu vastavusena. Kontrollvahendi sisulise valiidsuse üle otsustatakse üldjuhul kontrollitava sisu ja õpitud teema või kursuse eesmärkide hoolika võrdluse ning analüüsiga. Kriteeriumvaliidsus kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendi(testi või konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra. Kriteeriumvaliidsusel on kaks alaliiki: samasus ja prognoosiv valiidsus. Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrolltöö või test võimaldab teadmisi või oskusi mõõta. Endast mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite
Täpsemalt, kas nende abil saab ikka koguda informatsiooni, mida peetakse silmas ja kas see info on korrektne. Hindamise valiidsus: valiidsus iseloomustab kontrollvahendi sobivust soovitud info kogumiseks. Sõltuvalt kontrollvahendi otstarbest, kasutatakse nende iseloomustamiseks erinevaid valiidsuse liike. Sisuline valiidsus – kas kontrollvahend mõõdab seda, mida tahetakse mõõta. Kriteeriumivaliidsus – kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendiga saadud tulemuste kokkulangevuse määra (samasusvaliidsus ja prognoosiv valiidsus). Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrollivahend võimaldab õpitulemusi mõõta. Põhimeetodid õpitulemuste hindamiseks (normatiivne, kriteerium- ja praktiline hindamine). Hindamine tähendab mõõtmis- v kontrollimistulemusele väärtuse omistamist ning see protsetuur on alati kokkuleppeline ja subjektiivse värvinguga. Hindamine