uuendusliku vormikeelega rahu ja stabiilsust. Toona levis Hollandi kunstnike seas uskumus, et asjade loodusliku kuju taga on süsteemne ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja matemaatikult M.H. J. Schoenmaekersilt. (Kodres 2001). See tähendas, et kõiki asju oli võimalik tõlkida mõistusega kontrollitavatesse konstruktsioonidesse. Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides – punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi jõudis ta oma kuulsate teosteni, kus põhivärvides pinnad on asetatud võrestikku. Matemaatilist ilu ja rütmi nägi Mondrian ka suurlinnas ning proovis oma töödes edasi anda
teabesüsteeme ja andmekogusid, mis pole käsitatavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes; 4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust; 5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara; 6) teeselda isikuid ja organeid käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras; 7) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks; 8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutuse õiguste teostamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning vajalikud muudatused andmekogudes ja registrites
õppetegevuse korralduse ja taseme üle riikliku järelevalve korra. Ministri määrusega kehtestatud kord annab ametiisikule õiguse peatada maavalitsuse struktuuriüksuse ja koolijuhtide ebaseaduslikke korraldusi ning tegevust. Teiseks ei ole riiklik järelevalve seotud ainult õigusaktide kontrollimisega, vaid seda teostatakse ka administratsiooni faktilise tegevuse üle. Selleks võivad järelevalveorganid nõuda vajalikke andmeid, õiendeid jne., neil on õigus siseneda kontrollitavatesse ruumidesse, teha rikkumiste kõrvaldamiseks kohustuslikke ettekirjutusi, peatada vastav tegevus, nõuda teatud toiminguid, rakendada haldussanktsioone ja võtta ette muid abinõusid. Näiteks kui maavanem avastab riigivara ebaseadusliku kasutamise ja käsutamise kohaliku omavalitsuse poolt, on ta kohustatud tegema Riigikontrollile, uurimisorganile või muule pädevale organile ettekande ning edastama koos ettekandega ka tema käsutuses olevad dokumendid ja muud materjalid.
õppetegevuse korralduse ja taseme üle riikliku järelevalve korra. Ministri määrusega kehtestatud kord annab ametiisikule õiguse peatada maavalitsuse struktuuriüksuse ja koolijuhtide ebaseaduslikke korraldusi ning tegevust. Teiseks ei ole riiklik järelevalve seotud ainult õigusaktide kontrollimisega, vaid seda teostatakse ka administratsiooni faktilise tegevuse üle. Selleks võivad järelevalveorganid nõuda vajalikke andmeid, õiendeid jne., neil on õigus siseneda kontrollitavatesse ruumidesse, teha rikkumiste kõrvaldamiseks kohustuslikke ettekirjutusi, peatada vastav tegevus, nõuda teatud toiminguid, rakendada haldussanktsioone ja võtta ette muid abinõusid. Näiteks kui maavanem avastab riigivara ebaseadusliku kasutamise ja käsutamise kohaliku omavalitsuse poolt, on ta kohustatud tegema Riigikontrollile, uurimisorganile või muule pädevale organile ettekande ning edastama koos ettekandega ka tema käsutuses olevad dokumendid ja muud materjalid.