"Valitsejal ei pea olema kõiki voorusi, kuid tal on otsene vajadus näha välja niiviisi, nagu tal oleksid need" Selle renessaansikirjaniku Macciavelli ütlust mõistan mina nii- Iga juht kes on mingil organisatsioonil või asutusel on eeskujuks oma alluvatele, seetõttu peab tal olema kõik oskused ja voorused- ta peab olema täiuslik. Kui valitakse juht siis ei valita teda kunagi selle järgi kas ta oskab kõiki asju või ei. Ja hiljem seda enam ei kontrollitagi ja kõik usuvad et ta oskab kõike kuna siiski ta on ju valitseja ja juht. Kui on valitud üks välja kes saab valitsejaks, peab teda teistele näitama täiuslikuna. Kui valitsejal oli lühem jalg siis tehti nii nagu seda tegelikult poleks. Kui ta ei osanud mõnda asja tehti nii nagu ta seda oskaks. Kuna kui teised teaksid, et valitseja polegi nii täiuslik kui välja paistab, siiis nad ei saaks aru miks just tema valiti valitsejaks. Ning see tekitaks omakorda olukorra kus
jäämine (ei jäänudki vahele, negatiivses tähenduses), läks paremini kui oleksin oodanud (järelikult oligi ettevalmistus piisav ja püüan veelgi). Näiteks, õpetaja annab koduse ülesande, õpilane näeb kõvasti vaeva selle tegemisele ja lõpuks õpetaja ei tunne üldsegi huvi, kas ülesanne sai sooritatud või mitte. Järgmine kord õpilane enam nii hoolas pole, sest ei saanud kinnitust oma püüdlusele ja tema usk võimalusse, et ei kontrollitagi, üha suureneb. Samuti õpilane, kes rikub käitumisreegleid, kuid ei saa selle eest karistada, võib edaspidi veelgi enam kalduda nii käituma. See kõik kehtib ka kaasneva tasustuse jaoks. 5) Mudelõppe roll uute käitumisviiside õppimise, olemasolevate käitumisviiside hõlbustamise, käitumise õhutaja või pidurdaja ja emotsioonide tekitamise tähenduses. 4 funktsiooni: (1) uute käitumisviiside õppimine - suurem osa meie käitumisrepertuaarist omandatakse
annaabi.ee 
