inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või ,,moonutamata" reaalsus. Eeldus, et massimeedia ja kultuur laiemalt toodavad valeteadvust, ei jäta ruumi alternatiivseteks tõlgendusteks auditooriumi poolt, erinevateks meedia ja kultuuri kasutamisviisideks, indiviidi aktiivsus puudub täiesti. Poliitökonoomia uuringu keskpunktis on meediainstitutsioonide omandi- ja kontrollisuhted ning majandusliku konteksti surve ideoloogilisele taastootmisele. lähtutakse eeldusest, et selleks, et garanteerida maksimumkasum, üritab massimeedia vältida ebapopulaarseid vaatekohti ja jälgida kõige laiemalt aktsepteeritud ja legimiteeritud väärtusi ning eeldusi. Lähenemise põhilised autorid: Peter Golding, Graham Murdock, Nicholas Garnham, Dallas Smythe (auditooriumi kaubastumine) ja Herbert Schiller (ringhäälingu rahvusvaheline kommertsialiseerumine).
Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda: · Ruum milline see on ja kuidas suhestub uuritava olukorraga näiteks suurus, asukoht, avalikkus/privaatsus, tegutsejate asetus, sisekujundus, värvid, lõhnad, teatised ja märgid; · Interaktsioon ja tegevused mida, kuidas, millistel eesmärkidel tehakse; suhete olemus (näiteks formaalsus; agentsus, aktiivsus/passiivsus), keelekasutus, emotsioonid, võimu- ja kontrollisuhted, kehakeel; · Indiviidid kes osalevad situatsioonis (ja kes on puudu); milline on sugu, vanus, tööalane staatus, ka riietus, välimus. INTERVJUEERIMINE Intervjuu kui andmekogumismeetodi eesmärk on mõista uuritavat uurimisosalise seisukohast. Intervjuustrateegia valik: · Struktureerimata intervjuu Uurija lähtub võtmeteemadest või terminitest ja moodustab küsimused kohapeal. Kasutusel nt biograafilise või narratiivse lähenemise puhul.
annaabi.ee 
