neljanda mudeli puhul sagedamini kui kolmanda puhul. Nüüd võime esitada küsimuse: millise neist neljast mudelist peaks valima Eesti Riigikohus? Senise praktika põhjal tundub, et kaldutakse esimese, kõige passiivsemat kontrolli nõudva lahenduse poole. Vähemalt nõnda näivad arvavat Riigikohtu kriitikud. Eestis puhkenud vaidluse aluspõhimõtete rolli üle võib niisiis ümber sõnastada küsimuseks, kas Riigikohus peaks liikuma mõne aktiivsema kontrollimudeli suunas. Mida muud võiks tähendada nõue, et aluspõhimõtteid peab võtma senisest tõsisemalt? Kuna on raske ennustada, kuidas toimiks kontroll kolmanda ja neljanda mudeli järgi ja millised tagajärjed sellel oleks, vaadeldakse järgnevalt omalaadse laboratooriumina Ameerika Ühendriikide varajast ajalugu. 2. Võrdlev pilk Ameerika Ühendriikidele Euroopa Liitu tavatsetakse võrrelda Ameerika Ühendriikidega, arvates mõlemad föderalistlike või
(taaskohanemine eluga vabaduses). Algselt rakendati seda üksnes asotsiaalse eluviisiga inimeste suhtes, kuid see kontingent hakkaks hiljem laienema. Meditsiinilise mudeli kasutamise ajal kehtisid kinnipidamisasutustes 3 põhiprintsiipi: 1)kohtlemisideoloogia ravida, parandada; 2)tähtajatu asutuses viibimise aeg (ka tähtajatu karistus haiglasse ei panda kunagi kindlaks tähtajaks, vaid kuni tervenemiseni); 3)klassifitseerimine kui kontrollimudeli puhul ei ole erilist tähtsust kurjategija isikul, siis kohtlemisideoloogia korral klassifitseeritakse kurjategijaid võimalikult täpselt eristatakse erinevaid kontingente; klassif. toimub tulenevalt testidest saadud andmetest. Klassif. viiakse läbi kõikide asutusse sattunud indiviididega, et määrata võimalikult individuaalne kohtlemise viis (paralleel haiglaga individuaalne raviviis). Üldine klassifikatsiooni puhul: eristamine sarnaneb vana positivistliku
annaabi.ee 
